Sunday, 22 February 2015

Viimane nädal on möödunud liigagi kiiresti. Samas on aega jällegi olnud parajalt, et mõelda. Või siis.. mitte mõelda. Sest õigupoolest ei olegi ma läinud nädalal, puhkuse ajal eriti millelegi suurele ja maailmamuutvale mõelnud. Ma olen igal õhtul uinunud suurest väsimusest momentaalselt, ma olen hommikuti rõõmsal meelel alla korrusel kohvi tegema kepsutanud, ma olen natukene tööd teinud, aga lõviosa ajast ikkagi puhanud. Ja mitte midagi teinud. Sest nii on mõnus. Mu jaoks ei ole puhkus ja niisama molutamine juba ammu häbiasi, sest nagunii enamik ajast, mis Tartus viibin, saab asjalikke asju tehtud.
Nüüd on mu akud aga täis laetud ja on aeg tagasi pöörduda. Uued kingad jalga panna ja tööle kepsutada.

See aeg ja distants on tegelikult ses mõttes hea olnud, et kõike kaugemalt vaadata. Natuke uusi mõtteid olen täna mõelnud. On vaja tähtsaid otsuseid teha, edasi liikuda, samas natukene ka tagasi. On aeg jälle tööle asuda ja eesmärkide nimel vaeva näha. On aeg õnnelik olla. Iseeendale.

No comments: