Thursday, 15 January 2015

Whiplash!


Els vedas mind täna kinno. Ma tegelt üldse ei tahtnud minna, sest nälg ja väsimus olid peal ja vaadatava filmi kohta ei viitsinud enne guugeldada ka. Els vaatas mulle aga kutsikasilmadega otsa ja mangus, et me ikka läheks. Ja ooooo kui õige otsus see oli!

Vähe sellest, et ma polnud PÖFFist saati kinos käinud, onju. See on lihtsalt hämmastav film. Vähe sellest, et teemaks muusika oli, oli see lihtsalt tohuuuuutult põnev. Draama asemel nimetaks ma selle žanriks näiteks muusikapõnevik. Vahepeal mulle päriselt ka tundus, et see ei saagi otsa, ja vahepeal oli nii põnev, et ma lihtsalt mõtlesin, et ma tõusen püsti ja lähen saalist välja, sest ma lihtsalt ei suuda edasi vaadata. Sest et... see oli täis üllatusi. Kogu aeg, kui hakkas tunduma, et "i see, i seeee, where it's going", siis ega ikka ei teadnud küll. Ei olnud tüüpiline hollywoodilik süžee, ei olnud õnneks.

Mis tegelikult kõige naljakam - üleeile tööl vaatasin filmi Two Night Stand, milles mängis sama tüüp kes Whiplashi peaosas. Ma polnud varem Miles Tellerist suurt kuulnud, aga tema viimase aja filmograafia järgi tundub, et päris tegus tüüp.
Ma ei oska siiani võtta seisukohta, kas ta mulle meeldib või mitte. Mõlema filmi alguses mõtlesin pigem, et ei meeldi, aga filmi arenedes... ta on üsna omapärane.

Niiet - kesiganes sa seda lugema juhtud - jookse kinno!

No comments: