Monday, 29 September 2014

Love Lockdown*

Võtsin kasutusele jälle vana hea paberkandjal kalendermärkmiku, sest muidu ei händli enam kõike ära. Ma pole siiani avastanud eriti mugavat veebiversiooni, kuhu ma saaks lisaks hästi nähtavalt ja organiseeritud päevakavale juurde lisada to-do listi. Ja siis kogu kupatust kasutada nii telefonist kui arvutist, st see oleks mõnusasti syncitav kodu- ja tööarvutiga ja samas kiireltjamugavalt ka telefoniga. Kui keegi teab, siis - aitäh! Ning ei, Google Calendar ei ole mugav. Häda pärast ajab asja küll ära, aga pole siiski mu eelistus number üks.



Ma olen end jälle suutnud siduda umbes miljoni projektiga. Tõsi, need kõik on asjad, mida ma suure kirega teen ja päris kõigele ma mingi kogemuse pärast enam jah-sõna pole andnud. Seegi muidugi tõsi, et kuidagi peab ju korteriüüri makstud saama ja leiva lauale, aga ma õnneks tunnen, et liigun selles suunas, kus ma enam väga vastumeelseid asju tegema selleks ei pea (ei, prostituudiks ma ikkagi hakanud pole, silla alla ka veel läinud pole, kingad on ka kõik alles).

Vaatasin just TV3Play-st järgi Äripäeva Eesti rikaste TOP-i saadet ja inspireerusin. Noh, ei, mitte TOP-i pääsemise ja raha kokku ajamise eesmärgil, vaid lihtsalt ses osas, kui suure kirega võib oma asja ajada. Ka sinna olen ma teel, astudes beebisamme oma unistuste maailmas. See on küll omaette teema, aga see aasta on ses suhtes küll üks suur magic olnud. Ma arvan, et sel teel muidugi kõige tähtsam on see, et ma olen õppinud endasse uskuma. Ja ka sellesse, et ma võin olla edukas. Õnnelik. Et asjad võivad minna ja lähevad hästi. Ma tõesti usun, et mu hommikusel tähtsal kohtumisel, olgu ma kui unine tahes, läheb kõik suurepäraselt. Et mind saadab edu. Ja sealt edasi saan ma tagasi oma elu, täidan ma kõik oma unistused ja hakkab eraelus ka jälle ülesmäge minema, sest mul on jälle aega.


---

Mu üks lemmikasju on see, kui olen eelmisel päeval pärast tööpäeva lõppu hunniku kirju välja saatnud ja järgmisel päeva hakatakse neile vastama. Samas naudin ma hirmsasti seda ka, kui tööpäev saab läbi ja mind lõpuks rahule jäetakse, et ma lõpuks töökuhjaga tegelema saaks hakata. Kui mul on kooli- ja ringijooksmispäev, siis meilidele ma väga vastata ei jõua ja väga kiiresti mingeid jooksvaid ülesandeid täita ei suuda. Siis kulub mul õhtuti meilide lugemisele, vastamisele ja niisama kaoses organiseerumisele... oeh, päris kaua. Aga jällegi - õnneks pole päevad vennad ja mingusugust rutiini mu elus pole ammu olnud. Olgugi, et tegelikult töögraafikus mingi muster ikkagi kordub ja koolis on ju ka tunniplaan enamasti üsna sama. Ikkagi on tunne, et iga nädal on uus ja sellesarnast pole iialgi olnud. See on hea tunne!

---

Väsimusega võitlemine kulgeb säärases rütmis, et täna varastasin uneaega kooli arvelt. Tundus, et teisipäev on natuke tähtsam päev, enne mida võiks natuke rohkem puhanum olla. Küll ma kuidagi need esmaspäevased asjad ka joonepeale saan. Tulemust on tunda niipalju, et pühapäev oli viimase ajal üks parema enesetundega päevi. Kella 11-ks õhtul olin muidugi mega-mega-megaväss juba, aga kuna viimase aja märksõna on ärevus ja palju põnevaid mõtteid, siis uni lükkus edasi kuhugi kella 1 kanti ikkagi.

Mul on peas küpsemas korraga umbes sada plaani. Pean hakkama ikkagi märkmikku jälle öökapil hoidma ka, et kiirelt mingid asjad kirja saada. Eile tekkis üks artikliidee, sain põhiteesid kirja, aga pole ikka kindel, kas ma julgen sel teemal sõna võtta. Ma tean, et mul oleks maailmaparimad nõuandjad ja toetajad varnast võtta, aga neid mõtteid kirjutades tundus fookus mujale nihkuvat kui mult tegelikult selle asja suhtes oodataks. Näis, võibolla kirjutan kunagi neist teemadest hoopis siia blogisse.

----

Nüüd aga on mul vaja välja mõelda, millest oma seminaritöö kirjutada võiksin, sest öö hakkab otsa saama. Veel kõigest kolm tundi lahutab mind selle kuu üüratust skoorist - 187 tundi, mis ei tundunudki nii meeletult raskena, on ka hullemaid olnud.
Loodetavasti varsti on mul rohkem vabalt liikumise aega. Ma niiväga tahaks rohkem aega Saaremaal veeta.

---

* Ei saa loomulikult ka muusikata, niiet lõppu üks eriti mõnus cover, mida, hoiatan, lihtsalt võibkiiii kuulama jääda.

Viimasel ajal on väga tugevalt teemas jälle I Wear* Experiment ka. Lihtsalt igal võimalikult hetkel kummitavad teatud lood läbisegi ja see omakorda tekitab igasugust Intsikurmu- ja suveigatsust. Õhhhhhh



---

See on minu töölugu, sest... lihtsalt... noh....

No comments: