Friday, 15 August 2014

Tere, tööelu

Miks tuleb alati keegi siis mind kõnetama, kui olen parasjagu kommi suhu pannud või üleüldse alati siis, kui ma söön? Vahepeal on mitu tundi tuima passimist.

Puhkus läbi, Tartus tagasi. Või noh, mis puhkus see neli päeva ikka niiväga on. Hea sellegipoolest, sest siia tööle tulles arvasin, et pikemad kui 3-päevased töölt eemalolekud võin heaga ära unustada. Tegelikult olen saanud päris palju puhata - juuni alguses nädalake, juuli algus oli ka suhteliselt vaikne. Augusti alguses sain lausa kuus päeva puhata, aga kuna mul oli siis Jamesi periood, siis nagu väga puhkust polnud, va Intsikurmu.
Ja nüüd siis need paar päeva Saaremaal.

No ikka alati on veits kahju ära tulla sealt, aga seekord ma isegi veidi ootasin. Ei teagi, miks. Võibolla sellepärast, et selle pika niisamaolemise peale on jälle töörabamistahe peale tulnud ja kodus seda hästi teha ei saanud. Kodus. Ma just avastasin, et ma Tartus olles nimetan koduks Saaremaad ja sealolles lipsab kuidagi üle huulte kodu hoopis Tartu kohta. Kus siis päris kodu on?

Igatahes on pärssinud mu töötegemist see, et ma oma arvuti lõpuks parandusse viisin. Lootuses, et saan selle tänaseks tagasi. Paraku polnud tänaseks sest midagi kuulda, tuli ise aru pärida. Alustades kõnet "tere, tõin teile esmaspäeval ühe Delli..." Olgu siis mainitud, et tegemist oli Delli esindusega. Kujutage siis ette kuti nägu, kui ma pool tundi hiljem pooleksrebitud ja üsna kehvasti kokkuteibitud remondilehega sinna ilmusin. Öelge veel, et mul ei juhtu.

Sain siis teada, et tehnik on puhkusel, aga et minu arvutile on uus emaplaat tellitud ja aega läheb ca 10-15 päeva. Nojah. Olgugi et viis sellest juba on jooksnud arvasin ma ikkagi, et mul oleks seda ikkagi vaja. Kolmapäeval on Kulka taotluste tähtaeg ja ma vajan vist ikkagi mõnda ööd sellega nokitsemiseks. Jaja, mina ja projektid ja eelarved ja hinnapakkumised... oleks põhjust paanikaks, aga ma veel ei olegi. Kõik on üks suur tohuvapohu, aga mul on vähemalt armaas väike tiim, kes sajaga kaasa mõtleb ja muidu ka toetab. Lahe!

Tänasele päevale ja üleüldse viimasele ajale tagasi vaadetes ma imestan, et kuidas ma nii hea ajaplaneerija olen ja kuidas ma pingelistes ja keerulistes olukordades nii rahulikuks jääda olen suutnud. Mind tundvad inimesed peaks teadma, et ma olen eluaeg Paanika 5000 ja suur ülemõtleja olnud. Nüüd, ükskõik mida tehes, kordan endale, et kuule, samm sammu haaval (vana tõde, eksole) ja päris tõsiselt suudan seda korralikult järgida ka.

Aga võibolla on lihtsalt mõnus suvi olnud. Mulle suve alguses tundus, et head nahka sest eriti ei saa, puhata nagunii ei saa, sest üks töörabamine käib, ja isegi rõõmustasin, et augusti teises pooles nii palju tööd on. Sest no mis ma ikka teen. No mis ma teen - elu elan! Nüüd on veits kahju, aga küll ma jõuan kõike! Nädala pärast tulen siia raudslet mingi grumpymast grumpy jutuga, kuidas töö on paha ja väsimus peal ja miski ei suju, aga tore on, et vähemalt praeguseks on süda rahul.

---
Ahjaa, meenus, et Saaremaal oli õhus juba veitsa sügist tunda. Ema rääkis iga päev, et täitsa sügis juba, mille tunnet minul, vaatamata vihmale ja punavatele pihlakatele, veel ikkagi polnud. Nad rääkisid vanaemaga midagi veel kollastest lehtedest ka, aga minule ei hakanud ükski silma. Ei käinud päike ka veel nii madalalt. Tõsi, ühel õhtul villaseid sokke ja kapsunit selga tõmmates ja öösiti külma pärast teise  teki järele haarates hakkas veitsa kõhe, aga sügis sellegipoolest veel mitte.

Tartus on ka veel südasuvi. Mul oli oma teksadega koju loivates megapalav ja kleidiga tööle tulles ei hakanud ka külm.
Mitte et mulle sügis ei meeldiks või ma seda ei ootaks. Ooo, väga ootan! Suvi on mu jaoks alati kuidagi igav olnud, heaküll, tore on mere- või järvevees hülge kombel hulpida ja päike on ka tore, aga liiga kuumad ilmad tekitavad minus ikka väga-väga igatsust sooja sügisele järele. Ja mulle väga-väga meeldivad need esimesed sügise märgid.

---

Edaspidi püüan natuke tihedamini kirjutama jälle hakata. Ma ei tea, kas seda lubadusena võtta saab, aga kui keegi meelde tuletaks... Kes üldse loeb veel?

---

Päris lõppu üks viimase aja lemmikuid - Wild Beasts. Imeeeeeline!


3 comments:

herz said...

mõni ikka loeb ;)

Bret Metsküla said...

Mõni veel!

triin said...

niiiii tore!
teised vist on juba loobunud mu ebastabiilsuse pärast :D