Tuesday, 31 December 2013

2013

Möödunud aasta jaguneb kaheks perioodiks: hull kevad ja hull sügis.

Hull kevad

sai alguse juba jaanuari esimestel päevadel, mil sain teate, et mind on valitud ERKI Moeshow pressiesindajaks. Astusin meeletu ree peale, mis mind talvest kevadesse kihutas. Lõputud Tallinn-Tartu vahet sõelumised, koosolekud, kirjatööd, kohtumised ja ajuragistamised viisid selleni, et pool elu möödus bussis, kool ja sõbrad jäid, nutt endal kurgus, tahaplaanile ja tervis käis muudkui allamäge. Ja nii see lumepall veeres ja lõpuks ära sulas. Ühel märtsikuulõpuõhtul.

[caption id="attachment_1205" align="aligncenter" width="540"]12.01 Üks saatuslik jaanuarikuuõhtu, mil me preili S-ga tegelikult välja minna ei plaaninud. Igasugu märgid ka viitasid sellele, et poleks pidanud minema. Uuel aastal õpin märke lugema (haa-haaa).[/caption]

[caption id="attachment_1206" align="aligncenter" width="540"]veebr_erki Nii see töö käis[/caption]

Sellel õhtul ärkas ellu mu sotsiaalne elu, mu peavalud kadusid ja ma ei tahtnud enam mõeldagi, et ma peaks iialgi enam Tallinnasse sõitma. Seega sidusin end ihu ja hingega Tartuga. Mu ellu tuli Indiefest, jätkasin Tudengipäevadega ja keskendusin koolile rohkem kui eales varem. Ja oooo milline rännak see oli. Sess algas juba maikuu alguses esimeste soojade ilmadega, Emajõe ääres peesitamiste, eksamiksõppimiste ja sõpradega. Ja raamatukoguga. Ma polnud kunagi eriline raamatukogusõppija olnud kuniks uudise sotsioloogia pärast sinna lehti lugema läksin ja enam ära ei saanud mindud. Koduseks sai hoopiski reaalteadlaste/arstide lugemissaal. Sellest sai ka kui omaette sootsium, elutsemisviis. Suhtlesin tol perioodil peamiselt nendega, kes ka raamatukogus sessiga hullusid.

Saavutus 1: uudise sotsioloogia küllaltki edukalt läbimine. Ma ei arvanud, et see üldse võimalik on. Meenutan esimese loengu tunnet, klomp kurgus, mõeldes, kui kuradi raske see jälle olema saab ja kuidas ma hiljemalt poole peal jälle põrun. Aga juba järgmisel korral õnnistati mind 3+3ga ja kõrge tabelikohaga. Hõissa! Mida lähemale jõudis lõpp, seda raskemaks läks. Suutsin küll mängu panna hunnik eelmise suve PMikogemusi, aga ikka oli raske. Kõige raskem oli mu jaoks see va neetud infograafik, mida tehes oli kõige suurem nutt kurgus.
Suurele pingele vaatamata jõudsin siiski võiduka lõpuni. Põrusin küll korra eksmil, aga ma ju vana teada tuntud hooletu, muretu ka. Aga kokkuvõtteks kiidusõnad ja rahulolev tulemus.

Saavutus 2: loogika läbimine. Asi, mida ma poleks endast jälle osanud arvata. Kui mõelda, mismoodi ma selleks õppisin.. siis noh, taevane ime, et see tehtud sai. Aga ma nautisin iga minutit ses protsessis. "Peaasi et lõbus oleks" slogani peaaegu et ehe näide. Uhke, siiani ikka päris uhke enda üle.

[caption id="attachment_1207" align="aligncenter" width="540"]aprill_kevadpäevad Kevadpäevad vs sess[/caption]

[caption id="attachment_1209" align="aligncenter" width="540"]aprill_öölaul Meie öölaulupidu[/caption]

[caption id="attachment_1208" align="aligncenter" width="540"]mai_indiefest Indiefest vs sess[/caption]

[caption id="attachment_1212" align="aligncenter" width="540"]indiefest_tenfold Indiefest: Tenfold Rabbit[/caption]

Seega sel ajal taipasin, et miski ei ole võimatu. Isegi mitte see, et elu suurimast laiskloomast saab jooksja. Jah. Mina, mina, kes ma terve põhikooli lõpu ja gümnaasiumiaja olin migreeni pärast pikamaajooksust vabastatud, kes ma jälestasin jooksmist rohkem kui midagi muud.

Aga just selle sessi ajal hakkasin ma suurest vihast, stressist ja ängist jooksmas käima, kuniks see mulle nii väga meeldima hakkas, et ma vahepeal suisa üle pingutasin.
Õnneks tekkisid meil paralleelselt sel ajal ka mõnusad öised Emajõeujumaskäigud. Sõbrad, sume suveöö & jõgi - ühed ilusamad mälestused sellest aastast.

jooks





[caption id="attachment_1213" align="aligncenter" width="540"]raamat Vana hea Hurda park & hommikune raamatulugemine enne ramsi[/caption]

Vaheetapp - suvi

Saabus suvi. Nukrad hüvastijätud armsaks saanud inimestega, hambavalu, teadmatus suuremana kui elu. Tuleb tunnistada, et suve ma väga ei mäletagi, tagantjärgi möödus see kui ühe silmapilguna. Tegelikult tean, et kannatasin vahepeal väga, ja ootasin sügist.

http://www.youtube.com/watch?v=3SpG7C4vHZQ

See lugu jääb meenutama ühe õhtu hambavalu, südamevalu. Ei teagi, kumb suurem oli.

Aga las pildid räägivad enese eest

suvi1


suvi2


suvi3


suvi4





[caption id="attachment_1221" align="aligncenter" width="540"]suvi_sünts Sünnipäev armsatega[/caption]




[caption id="attachment_1220" align="aligncenter" width="540"]suvi_nelik Viimane pilt nelikust enne maailmavallutusi[/caption]

[caption id="attachment_1219" align="aligncenter" width="540"]suvi_kurgid Minu esimesed[/caption]


Suve lõpetas võrratu tARTuFF. Ilusad inimesed, filmid, soojad tunded, suveööd, vihm, Indiefesti miniprojekt... selle aasta üks ilusamaid ja soojemaid mälestusi.

tartuff


Tegelikult juba veidi enne tARTuFFi sain kutse-pakkumise Tartu PÖFFi turundusassistendiks. Ei läinud kolme sekunditki nõusolekuks.

Hull sügis

Sügisele läksin vastu täie optimismiga. Kuna ma sel suvel otsustasin mitte töötada ja ainult puhata, siis see kuidagi venis ja venis ja üldse ei osanud olla. Sügise hakul kohe saatsin kaks armsat sõbrannat, preili B ja preili S-i kaugelemaale, kus nad tänapäevani seiklevad.

Septembri lõpus alustasin turunduspraktikat Tartu Kaubamajas. Kirjutan sellest kunagi kindlasti pikemalt.

Oktoobris Sügispäevad ja Tudengibänd. Kirjutasin sellest kunagi vist pikemalt. Ei hakka praegu vanu rõõme ja haavu enam lahti kiskuma (haha, mitte et haavu oleks, kõik läks ju suurepäraselt). Aga milline kogemus! Milline elamus!

Enam vähem kohe pärast seda - PÖFF. Ilus aeg, ilusad ja head inimesed, filmid. Ilus elu.

Detsembris olen saanud aja lõpuks ometi maha võtta ja vähe rahulikumalt kulgeda, igasugu haiguseid ravida (kõrvapõletikust seljavaluni), jõule pidada ja..

..palun vabandust, mul hakkas kiire. Pean tunnikese pärast rongile jooksma, et uus aasta pealinnas vastu võtta. Seega uusaastalubadused ja mõtted juba uuel aastal!

2 comments:

herz said...

Ja sa ütled, et mina olen hull naine? :)
Kuidas sa veel üldse elus oled sellise tempo peale?

tr said...

:D
ma olen selle peale mõelnud. Aga tead ma kohe olen selline. Pikka pühadeaega üldse ei salli, mis mõttes eile toidupoed kella 20ni lahti olid ainult :D. ma jõudsin 19:45 rongiga Tartu ja jumaltänatud, et Lembitu konsum Raudteejaama lähedal on (pane kõrva taha, võib vaja minna kunagi). :D