Saturday, 26 October 2013

Sail*

Kuna Hiie paar päeva tagasi mul blogida käskis ja ma parasjagu ta töölt kohvilt tulen, siis oh well..

Ütlen kohe ära, et mind häirivad praegu väga väga see, et mu Youtube ei mängi normaalselt muusikat, vaid jumpsib täiega, kui ma muid lehti brausin ja isegi siia kirjutades. Ja mul ei ole enam Spotify subscriptionit ka lihtsalt sellepärast, et ma pole viitsinud seda uuesti teha, aga need reklaamid lihtsalt tapavad mu. Keegi rääkis, et valimiste ajal olla valimisreklaamid ka olnud. Oo õudu!

Aga mis siis ikka.. naudin seda, et homme ei pea lõpuks ometi kooli enam minema, st mul on üle pika aja vaba päev, mil ei pea äratust panema ja võin rahumeeli poole päevani põõnata. Mida ma ka kindlasti teen, püüan endas alla suruda kõiksugu süümekad. Päriselt ka üle pika aja tundub, et mul on rohkem aega. Aega lolluste jaoks nagu eilne, mil Piretiga mõtlesime, et läheks õige Sparglisse peole. Idee tundus päris lahe. Lõpuks sinna siiski nina pistes selgus, et ikka ei raatsi kolme raha suht tühja saali pärast välja käia. Sellest, kuidas see edasi kulges, vaikib ajalugu. Kõik on kole sürrr.

Täna käisime preilidega Volgas mu uut lemmikut, Forest Kämpi kuulamas. Seda, miks nad nii suurepärased on ja noh, KUI suurepärased ikkagi, ma praegu jutustada ei jõua, see lugu ulatub tagasi ühte suvisesse õhtusse, kui Helluga õudu vaatamas käisime.

Vahepeal on tegelikult hirmus palju toimunud ja ma olen isegi paar drafti kirjutanud, aga lihtsalt ajapuuduse tõttu lõpetamata jäänud. Praegugi olen tegelikult hirmus unine, a tegelikult tahaks Flaubert'i "Tundekasvatust" edasi lugeda. Aga ei jõua, silm ei seisa lahti.

Tegemisi on endiselt palju, aga vähemalt ei pea enam sõpradele ütlema, et mul on aega täna, kohe ja siis alles nädala pärast või valitud ajad valitud päevadel. Kuni järgmise festivalini, ma ütlen! Aga nii mõnus on praegu hinge tõmmata. Ma loodan, et see tähendab ka rohkem postitusi siia. Kunagi olin ju täiega äss blogija. Usun, et lähiajal on veel mõnda kokkuvõtet oodata, sest tavaliselt kui ma juba ühega maha saan, siis tuleb neid mingi hunnik veel ja siis on jälle tükk aega vaikust.

Hakkasin täna mõtlema, et tänaval naeratavad inimesed pigem panevad mõtlema, et mis aineid nad tarbinud on. Ükspäev oli mul üks kogemus ühe sõbraliku võõraga, kes mind aitas, aga selle loo räägin ma ka kunagi hiljem. Võibolla.
Bussiga sõites ajas mind naerma, et noh, Tartus ei ole peatuste vahe eriti suur, ja meil on nüüd see kord, et kui nuppu ei vajuta, siis buss ei peatu (tegelt peatub ikka küll). Ja mõni tarkpea siis vajutab nuppu juba eelmisest peatusest välja sõites, sest äkki jumala eest muidu ei jõua. Pisiasi, aga naljakas. Teeks korraliku diskursuseanalüüsi sellele. Kui vaid viitsiks!

Ahjaa, täiega segi olen ka. Hakkasin enne Hiie juurde minnes tuld kustutama telekapuldist.. Triin, maga rohkem!

Tahtsin siia veel ühe pildi ja ühe video lisada, aga ma lihtsalt ei jaksa enam, silm vajub looja. Head ööd, maailm!

* jäi kummitama tänasest. Aitäh, FK!

No comments: