Thursday, 28 March 2013

Sees ja väljas







Mõned faktid:
* Iseenese reetmine on üks valusamaid asju.
* Enamik asjadest ja eriti vigadest saab paraku aru ainult tagantjärgi.

Tagantjärgi taipan, mis kõigi nende käesoleva aasta möödunud kuude juures valesti oli, üks väike detail. Viga oli lihtsalt sellest, et kuhjasin end tööga üle valel hetkel. Hetkel, mil ... oli katki läinud. Arvasin, et saan seda ignoreerides edasi tuisata. A võta näpust, ei saanud! Lonkasin nagu eesel . Ei tea nüüd, kas seda teadvustades midagi muutub, aga ma vähemalt olen nina raamatute ja pressikate kuhja alt välja ajanud ja täiega kevadet nautinud.

Aga ikka joonistub kuidagi välja, et iga aasta algus on raske. Iga aastat kokku võttes pean alustama sõnadega, et "vaatamata keerulisele aasta algusele.." A millest see siis? Külm pikk masendav talv? Ma pole kunagi eriliselt aastaajast numbrit teinud. ju. Kevadväsimusest ei tea ma ka midagi, kuigi iga hommikuga muutub ärkamine raskemaks, kuigi unetunde koguneb palju ratsionaalsem arv kui varem.

Mida ma üha rohkem ja rohkem kardan - mustrite kordumist oma elus. Kui miski meenutab mulle minevikus tehtud veamustrit, tõmbun ma eemale. Võibolla mingi hetk pöördun tagasi ja püüan mõista, et kõik ei ole üks ja sama. Ja tihti ei saa mõistus aru, millal on viga viga. Ja et just mina!

Tegin üleeile ühe otsuse ja sellest saati olen vähemalt 1506463 tonni võrra kergem. Nüüdsest on siis vist rohkem aega.

---

See on üpris kummaline tunne, kui aeg ühtäkki liigub korraga liiga aeglaselt ja liiga kiiresti. Narratiiv justkui kahestub - ühest küljest kulgeb kuulatav lugu tunduvalt aeglasemalt kui tavaliselt, teisalt sulen silmad (fikseerides kassi asukoha) ja mõne sekundi pärast neid avaldes on kass ühtäkki hoooopis teises kohas (ja asi pole ausalt selles, et ta oleks üliväle). Niimoodi kahestunud ajaga maailmas mõtlen, kas minna kaasa esimese ajaga või teisega.

---

Ah, tegelt tahtsin lihtsalt rõõmustada, et krtiiline meel ja usk asjadesse on tagasi. Vähemalt peaaegu.

No comments: