Wednesday, 6 March 2013

Hurt me with the truth but never comfort me with a lie

Mida rohkem aega mööda läheb, seda märgilisemaks see muutub. Seda ilusamaks. Tähendusrikkamaks. Kui nii üldse üks semiootik öelda saab.

Ma ei usu enam, et midagi halba saab juhtuda. Ja kui ma ei usu, siis kas ei juhtu? Võibolla juhtusid eelnevad ebaõnnestumised just mu omaeenda ebakindluse pärast. Ma tahaks nii mõelda. Ma tahaks uskuda.

Ma ei taha loota. Ma ei taha uskuda valesid. sest need peavad olema valed. Kui keegi on kellelegi jumala* palge ees midagi öelnud, siis ei saa ju valetada.

Ma tahan tagasi sinna hetke. Ma tahan öelda teistmoodi. Öelda rohkem. Tunda rohkem. Olla rohkem.

Nii, nüüd olen ma tühi. Oli hullumeelne päev, 14 tundi non-stop õppimist, aga asjad on tehtud. Eks homme ole jälle viljade lõikamise päev. Hirm on suur.

Psps! Me ostsime Inksuga Lana del Rey piletid ära!!!!!!!!

* ma ei pea silmas jumal jumalat, pigem selle sümbolit.

No comments: