Thursday, 10 January 2013

Sky is the limit

Ma ei väsi kordamast, et pärast kogu jampsi, mis eelmise aasta teine pool endaga kaasa tõi olen ma ikkagi nii kass mis kass, et noh, maandusin ikka käppadele - ma olen niii sigaõnnelik! Nii rahul! Ei tea, kas selle õnne hõiskamine peletab selle must nüüd eemale, aga õnnemängudes, töö- ja karjäärialaselt läheb ikka imehästi.

Pärast PMis töötamist ja üht teist huvitavat väljakutset ma arvasin, et lagi on käes. Kuhugi edasi minna ei saa ega julge. Veel. Aga siis sattus mu teele üks kuradi ahvatlev pakkumine ja hakkasin jälle unistama. Unistasin no ikka megasuurelt. Tegutsesin natuke ja vaikselt, nagu siin blogis ennegi räägitud sai. Viimased asjad said teele pandud üsna poolkogemata, viimasel minutil ja üle jala visatuna. Mitte midagi lootmata. A mida aeg edasi liikus ja mõiste "aasta algus" üha suhtelisemaks muutus, hakkasin küüsi närima. Et no mis see siis nüüd olgu, tuleb see meil nüüd ka või. Alles üleeile mõtlesin, et suva, mis see vastus on, peaasi et tuleks. Või kas ikka on suva? Kui ma päriselt ka nüüd loeks, et ma ei kõlba kuhugi? Aga õnn ei ole mind ikka veel jätnud ja vastupidi.

Eile hilisööl linnast koju sadades meili lugema tõtates - ja seal ta oligi. Võtsin tükk aega hoogu ja lendasin peale. Ja lugesin. Ja kukkusin vesistama, mööda tuba ringi tantsima.

See kõik ei aja nina püsti, vaid paneb mõtlema & ütlema, et igast, IGAST võimalusest on kindlasti-kindlasti tarvis kinni haarata ja mitte minema lasta. Ükskõik kuidas. Ükskõik kui hästi või halvasti. Lihtsalt kuidagi. Iialgi ei tea, kuhu need poolkogemata unistatud unistused ja tehtud asjad viiva võivad.

Aa, ja millest ma üldse räägin? No eks sa küsi, kui julged!

Ma teadsin, et minu aeg tuleb. Nüüd on see käes ja iga päev ärkan mõttega: mis edasi, kuhu edasi, aga ükskõik - ma olen õnnelik!

(Päris hea lugu ka muidu)

No comments: