Wednesday, 9 January 2013

f you*

Ma ei saa endiselt ei ööd ega mütsi aru, mis toimub, et ma viimasel ajal midagi kirja pole saanud. Lihtsalt nii BLANK on olla kogu aeg.

Ühest küljest tahaks tänada körgemaid jöude, millesse ma, jumalteab kas usun või mitte (ega ise pole ka päris kindel), et mu ellu nii häid inimesi saadetud on, kes isegi raamatukogus rahus õppida ei saa ja mind kohvile kutsuda tahavad, aga kahju ainult, et ma valel ajal lõunauinakut teen (või jumalteab mis see oli). Aga danke schön, ütlen ma ikkagi!

Vaikne on olnud viimasel ajal. Taipasin, et pole ammu millegi/kellegi peale närvi läinud, pole ammu väga otsatult ja ääretult kurb olnud jne. Ainus asi, mis viltu veab, on tervis. Kas tõesti juhtuski nii, et ma tõmblesin pool+ aastat ilma puhkuseta ringi, tehes VÄGA intensiivselt tööd ja nägin vaeva, klaarisin vahepeal isikliku elu häda & viletsust, ja põlesingi läbi? Nagu mõni koiliblikas lendasin vastu lambipirni (aga oot, mu üheks meelistegevuseks on ju lambipirnide lõhkumine? Või sorri, mu kasside. Ise ei võtaks oma toast ju never maheromantilist valgust ära). Ei, ei saa mitte aru sellest, aga kuradi kohutav on olla. Juba kolmandat päeva ägisen erinevate jampside käes, mis hõlmab enda alla kõrget palavikku, nohu (jah, jälle!) ja köha, mida mul pole enam tõesti AASTAID olnd. Lühidalt - MIKS peab mind nii karistama, ah? Karma, you're a bitch!

Teine asi on veel see, et te muudkui küsite mult, et mis mu sellest salapärasest asjast on saand. Aga ma mitte ei saa ju iitsatada, kui ma pole ikka vastust saanud & see hakkab mind juba üsna veidi närvi ajama. Ei taha ju ise ka kirjutada ja kurta, sest tegin enesega diili, et tegelt on mul sellest jumala suva ja ma saatsin omapoolse visiooni vaid just for fun. Et noh, mis mul siis nüüd tõmmelda.
Kuna ma kasutan juba aastaid meilide lugemiseks ja oma sajakümne meili haldamiseks Thunderbirdi (noh, ainus, mida mul siiani pole õnnestunud sellega ühendada on Studentdaysi meil, plz itigeeniused, aidake!), siis teeb see iga uue meili saabudes piiksu ja viskab saatja-paar essat lauset ekraani paremasse nurka. Iga kord, kui piiks käib ja kirja pole veel näha, jätab süda umbes sadaviiskend lööki vahele. Ma ei jõua enam niiii!

Aga samas jällegi on kevad südames, sest alustasime eile hoogsat tööd Kevadpäevade korraldusega. Tahaks end kuidagi välja elada ja kirjutada, mis mu peas toimub, aga no kuidagi ei oska! Saatsin eile paar meili juba laili, nii et ka Selle Ilusa Üritusega on juba algus tehtud.

Selle parema inimese olemise koha pealt ma pole eriti kindel. Hooti käib ikka peal, et olen tubli ja tore, aga kuniks mulle tervist tagasi ei anta, ma üldse ei mängi!

AA, 365projectiga püüan kah sel aastal jälle alusatada. Loodetavasti a) viitsin ikka ja b) viitsin vahelduseks paar kaamerapilti ka teha.

Nojah, kena blank ikka küll. =)

Ahjaa, pühapäevast meenus veel, et säärane pick-up line "Me vaatasime, et te vaatasite meie laua poole juba mõnda aega," vist ikka pole päris see, millega ära võluda, sorry guys.

---

Aa, ja muidu elan jälle mingis paralleeluniversumis ka. Ma isegi ei oska kirjeldada, mis see täpsemalt tähendab.

* yeah =)

No comments: