Wednesday, 24 October 2012

Close your eyes and lose the feeling that's been sinking

Pärast tänast meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodite loengut ma kahtlen, kas siia enam midagi asjalikku kirjutada julgen. Isegi Paranoia mäng, kus ma vahepeal tapatöö kaasosaline olla sain, pole mu's veel sääraseid parakaid tekitanud.

Aga hästi, lubasin Hiiele, et kirjutan, kui kinos ära käinud olen. Aga kuna ma ikka veel pole sinnamaale jõudnud, a lootust on, et ehk homme jõuab, siis võin täna avansiks paar rida siia visata küll.

Mis ma öelda oskan - põnev on olnud. Uus ametikoht KK-s on palju rõõmu ja stressi toonud. Meeletu vastutus, meeletu töö ja samas, jah, meeletu rõõm. Sügispäevad on mööda saan'd ja hinges hetkeline tühjus. See on see kahe festivali vaheline aeg, kus üks on äsja lõppenud, viskad mingeid kokkuvõtteid, viimaseid lahtiseid otsi veel kokku, ja uue planeerimine pole veel alanud. Essat korda on mul tunne, et kütaks k o h e edasi. Ei taha puhata. Kuigi keha tänab ja teeb kniksu, et see hull aeg läbi saanud. Ja mina tänan ka, et ma pole veel haigeks jäänud, kuigi armu ma ei andnud ja tervisele väga ei mõelnud. See nädal on reaalselt hull mu füüsisele. Ja tagatipuks ma väga jalgsi ka käia ei armastanud, vastupidiselt Kevadpäevadele. No boss sõidab ikka kõrvalistmel ju, kuidas siis muidu!

Ma tahaks kuidagi kirja saada need mõtted ja tunded ka, mis nüüd täpselt nädal tagasi alguse said, küll praeguseks minema hajuma sunnitud on. Aga see on mu sees kinni ja las ta siis olla. Loodan, et see püsib meeles. See on ilus.

Aga praegu on vaimustumise aeg ja iseendale elamise aeg. Ma ei võta seda olukorda nii, nagu peaks kusagilt algusest alustama. Olen enese jaoks kõik elukorralduslike muutuste punktid läbi mõelnud ja sellega leppinud. Ja ma olen maksimaalselt rahul. Aga mis sest heietada.

Nüüd on lihtsalt aeg jälle õppimis-õppimis-ja ainult õppimislainele saada. Aga mis te teete nalja või - PÖFF ju tuleb! Esmaspäeval oli essa koosolek. Natuke on tunne nagu reedaks, aga samas vahva seltskond, toredad inimesed ja tšill töökorraldus. Ma arvan, et mulle meeldib! Ja kuidas see nüüd äkki nii õigel ajal tuli. Tavaliselt ju jooksevad kõik asjad kokku ja ühele ajale, aga mul on nüüd äkki aega maa ja ilm. Koolis peaks küll kiire olema, aga mul on ikkagi tunne, et mul pole suve algusest saati nii palju aega ja nii null stressi olnud. Kui nüüd saaks ammu välja teenitud puhkuse ka, küll oleks hea!

Lõppu laul ka





No comments: