Friday, 17 August 2012

Lugu sellest, kuidas mu uus õhukeväikekerge läpakas mu täna päästis

Nagu te kõik juba teate ja end ilmselt ka juba seaks vihastanud olete, muutus vana hea bussireisid.ee mõni aeg tagasi tPilet-iks. Kõik tundub üsna kena ja loogiline, piletiost sujus hõlpsamalt kui bussireisides, olen aus. Aga esiteks – kasutajakonto puudumine. Hea küll, andke võimalus ka ilma kasutajata osta, aga miks peab lojaalsetele klientidele liiga tegema?

Pileti väljatrükiks on kaks võimalust – saata kood meilile (tasuta) või smsiga (10 senti vist oli hind; aru ma muidugi ei taipa, kes ja miks seda kasutama peaks) ja pilet seejärel bussijaama piletiautomaadist lunastada või pilet ise välja trükkida. Kuna olen rott tudeng ja tööl täna ei käind, jäin lootma vanale heale kiirustamisele enne bussi.

Pileti number, mille masinasse sisestasin... vigane kood, proovige uuesti. Vähemalt kolm korda mässasin, kuniks taipasin, et hea küll, võtan läpaka lahti ja kontrollin koodi üle. Tjah, koodi. Piletil on kirjas kõigepealt pileti nunber (millega ma sada korda mässasin ja just praegu kontrollisin üle, et olin telefoni identse koodi kirjutand) ja pileti kood. Avatasin siis, et masin küsib hoopis pileti koodi, milleks oli tavapärase numbrijada asemeln numbrikombinatsioon stiilis XXX / XXXX. Proovisin sedagi miljon korda sisestada. Küll ilma kaldkriipsuta, küll koos. Kuna numbrite-kaldkriipsu vahel tundub tühik olevat, kulutasin veel hulk aega masina klahvitsikul tühiku otsimisele. Tulutult.

Lõpuks taipasin, et kassajärtsis ma löögilinee ei pääseks ning mu ainsaks võimaluseks jäi bussijuhile lihtsalt läpakast piletit pdf-ina näidata. Õnneks oli bussijuht tore ja natuke üritas mind trollida ja hirmutada, et kui kontroll tulema peaks, siis on aiaiai, a lasi mu bussi, nalja visates. Vahva.

Bussis kirjutasin tPiletisse kirja ja sain härra Osulalt vastuseks „Sisestama peate pileti numbri J“. How ironic is that, mida ma siis tegin? Ja üleüldse ütles masin mulle, et ta tahab KOODI. Junou. Kood, number, numbrid. Meigib senssi?

---

Jajah, kõlan nagu bussivinguja, a hingel oli, krt. Vähemalt ei roni ma sellega meediasse (ma loodan).

Aga kokkuvõtteks – tPilet, never again!

---

Aga olgu kuidas on, olen Muhumaa-Saaremaa piiril ehk keset Väikest Väina ja juba õige pea olen Kodus. Tervelt neljaks päevaks!

Nii tore on olnud sõita ja aknast loodust näha. Ja MERD! Kui homme varbad liiva ja keha merre veetud saan, on elu täiuslik.

Thursday, 2 August 2012

It's almost yolo-mode*

Vau! Mu suvi on olnud täiesti uskumatu, imeline. Nii palju on teha, nii palju mõelda, öelda. Ja mida enam ma kõigele mõtlen, seda enam ma elevusest sügelen ja keen. 
On paremad-halvemaid päevi, a üldjoontes on kõik üle pika aja nii sirge joone peal.

Töö on äge, sõbrad on ägedad, elu on äge. Aga kuna mu klaviatuurilt on s-tähe klahv puudu, on kirjutamine kuni umbes 20. septembrini raskendatud. Kui ma seda just vahepeal korda ei tee (s.t klahvi üles ei leia).

* Täiuslikkusest lahutab vaid üksainuski seiklus.