Wednesday, 28 December 2011

H EA on olla. nii hea, et ei tahagi rääkida. sest äkki läheb mööda. aga päris esimest korda elus tunnen, et see kõik, mida ma teen, tasub ära. et mind hinnatakse. et mul on sõnaõigus. et ma tõepoolest võin teha asju, mis mulle meeldivad, mitte niisama selleks, et midagi teha. ja see on alles algus. minu suur algus. peab olema.
nüüd on lihtsalt vaja end tõestada.

muust ka. vana aasta kipub ikka samas joones lõppema nagu eelmine: preili I tuleb külla, piibutame, mekime lahjemat-kangemat alkoholi, mängime kass(ide)ga. hilisemaks lisandus veel paar pokkeritiiru A & K pool.

jõul möödus väga vahvalt. lumepuudus ei häirnud, nii muuseas kuuse tuppa toomine ka mitte. ei olnd erilist "oh kui hea" tunnet ka, sest puhatud oli kodus juba nädala jagu. a inimesed olid ilusad ja head. vist selle aasta köige mönusamad ja pingevabamad päevad. vähemalt selle kvartali, jah, kindlalt.

see aasta oli nii-ii ilus. vaatan pilte kaunimatest hetkedest ja õhkan. pärast kevadist jama on kõik meeletus tõusujoones läinud ja elu muudkui üllatab. ja ärasõnumisse ei usu! kui so kõrval on ikka inimene (ja paar kassi), ei tundu miski enam n i i hull. september üllatas paari naljaga, a neist olen tänaseks üle. peaaegu. nüüd on tarvis hakkama saada!

No comments: