Sunday, 20 February 2011

dust lane

ma tahaks, et maailmas oleks vähem bürokraatiat ja asjaajamisi ja kohustusi ja sundimisi ja et ma saaks lihtsalt kulgeda ja keskenduda elunautlemisele ja et ma ei peaks mitte millegi pärast põdema, jah, võiks ju mitte põdeda, aga siis jääks põdemised põdemata ja nii mõnigi asjalik asi tegemata ja see pärsiks taas piiritut elunautlemist. vahel ma mõtlen, et inimsuhted on ikka hirmkeerulised ja hullem tragöödia kui kõik muud asjad mu elus, mis parajagu viltu veavad.
aga olen üllatunud, et enesekontroll on küll leveli võrra kõrgemale tõusnud. olen suutnud vältida viimase nädala jooksul juba vähemalt kolme tobedat murdumiseelset olukorda. või niisama tobedat.


ok, hala lõpp. homme lähen ajan selle bürokraatiajama korda, hakkan uuele tunniplaanile mõtlema ja siis kas õpin mõne uue triki selgeks või sõidan ära koju või mõtlen kolm korda ikkagi järele: reedeks on juba kaks väga otšen ahvatlevat plaani, mõlemad eri linnadega, aga kuna sai pühalikult ja väga siiralt tõotatud, et märtsi alguses külastan pealinna, siis jääks ainult plaan number üks. aga kuna see hiljutitste sündmuste taustal natuke triviaalsemana tundub, siis valin vist plaan A ja sõidan koju fämilit külastama.











ja - jää jumalaga, armas Sõpruse puiestee!



ja ma tahan, et sina, just sina, tuleksid mulle mu kastihunnikulise koju külla, 'cuz i know you wouldn't mind. ma mõtlesin juba loetud ajad tagasi välja, milline mu ideaalne...ei, mitte ainult meesideaal on, vaid mida ma üleüldse inimestes nii meeletult hindan: ei, mitte see tüüpiline aususaldusväärnetoresõbralik jama, 'cuz no kes meist ei tahaks, ent meiega kenasti käitutaks, see on nagu veits elementaarne. 
ma armastan hullumeelsust, seda karjuvat omapära, mis tihti on lausa tüütu. aga et see tüütu ja seeditav oleks, armastan hullumeelsust segatuna ratsionaalsuse ja empaatiaga. hea empaatiavõime on üleüldse peaaegu a ja o - vältimaks tüütuid (järele)pärimisi (ajakirjanikuna peaks nuhi- ja pärimisskille muidugi arendama - ma ise) - loomaks platvormi teineteise überulmeliseks mõistmiseks ja tajumiseks. ma arrrmastan seda, kallid inimesed, kui te teate täpselt, mida ma tahan ja loete seda mu silmist ja mitte ainult silmist, vaid kehakeelest ja  noh.. kuradi empaatia, ma ütlen!

ja armastan Yann Tiersenit.



No comments: